EV [e-ve]
Isikunäitus Tallinna Kunstihoones, 2008

EV = Eesti Vabariik (eesti keeles hääldatakse e-ve)

See töö räägib minu eesnimest, millesse mu isa kodeeris 1958. aastal Eesti Vabariigi. See on lootuse töö – usust vabadusse ja omariiklusse, mis on olnud Balti rahvastele 20. sajandil nii oluline. See räägib ka varjatud sõnumitest, mis olid kodeeritud ridade vahele, nagu okupatsiooni ja sõnavabaduse puudumise oludes tavaks oli.

Mu isa sündis 1918. aastal – samal aastal, kui Eesti kuulutas välja iseseisvuse. 1944. aastal arreteeris ta julgeolek ja ta saadeti kümneks aastaks Vorkutasse, kurikuulsasse Nõukogude vangilaagrisse. Isa ei maininud kunagi, et pani mulle nime Eesti Vabariigi järgi – lugesin sellest pärast tema surma, 1990. aastal laulva revolutsiooni ajal, kirjast, mille ta oli kirjutanud oma koolivennale: [---] 1957. aasta augustis abiellusin sellesama Astaga, kellega olin tuttavaks saanud 1944. aasta pommirünnaku tõttu. 1958. aasta septembris sündis meie tütar, kellele panime nimeks EVE (loe eest taha või tagant ette, ikka on EV – panin talle selle nime Eesti Vabariigi auks). [---]

Triptühhoni inspiratsiooniks olid:

1. Nõukogude Liidu ja Eesti NSV hümnid, nagu need olid trükitud Eesti Riikliku Kirjastuse 1958. aastal välja antud laulikus „Laulik. Laule II klassile“;

2. ajalehe „Noorte Hääl“ number minu sünnipäevast – 3. septembrist 1958;

3. 1959. aastal ilmunud raamat „Eesti NSV ajalugu keskkoolile, IX–XI klass“. Vasakpoolsel leheküljel on Johannes Vares-Barbaruse pilt – vasakpoolne eesti luuletaja, kellest sai 1940. aastal, kui Nõukogude Liit Eesti okupeeris, kommunistliku „nukuvalitsuse“ peaminister. Tema surma põhjus 1946. aastal on jäänud saladuseks; väidetavalt sooritas ta enesetapu või mõrvati. Parempoolsel leheküljel on tuntud foto Vabaduse väljakust, kus 1940. aasta juunis ja juulis toimusid „suurejoonelised etendused“ – siin mängiti Moskva juhtimisel läbi Eesti väidetav vabatahtlik liitumine Nõukogude Liiduga. Paradoksaalselt oli Eestis 1940. aastal vaid 140 kommunistliku partei liiget.

Eve Kask, 2008